Friday, November 27, 2015

Täna oli see päev, või õigemini öö (sest öö on siis kui väljas on pime) kus Mikey võttis end lõpuks kätte ja andis endale aega üksi olemiseks. Ehkki tegelikult olen ma viimased 5 ja pool kuud veetnud väga palju üksi. Aga see uus Mikey 2.0 või noh, nüüdseks juba 3.5 vms ei anna endale aega, et olla üksi. Minu jaoks on olnud alati mõistmatu inimeste hirm üksinduse ees. Mulle actually meeldib üksinda olla. Olla hämaras baaris, Henry Westons ees ja mõelda miks aeg kulgeb nii, nagu ta kulgeb ja miks maailm pöörleb ümber oma telje just 23.5 kraadise nurga all. Mulle meeldivad Suured Mõtted.

Tegelikult on see postitus Susannale. Susannale, kelle arvates ma väärin Ilusaid Asju. Susannale, kes praegu, kui ma seda postitust kirjutan, on kerinud ennast kõrvaltoas kerra, pärast seda kui ma talle une pealt põsemusi tegin. Susannale, kes tekitab minus tunnet, mida minu senini elataud 26 aasta jooksul on tekitanud ainult kassipojad. See soe ja mõnus tunne, mis algab kuskilt kopsude ja mao vahepealt ja tekitab kurku klombi, nagu ma tahaks nutta. Mis siis, et see on viimane asi, mida ma tegelikult teha tahaksin. Susannale, kes on ainus põhjus, miks ma usun veel inimeste sisemisse headusse(okei, tegelikult on mul nüüdseks pisikesed vend ja õde, kelle suureks kasvamine on kõige imelisem asi, mida ma siiani näinud olen). Susannale, kes on ainus inimene, kes oskab mind vahel ajada närvi ja naerma ühe korraga.

See on see juustu täis postitus, mida ma endale lubasin, et ma mitte kunagi ei tee. Well, fuck.

See kes mind tunneb, teab, et ma olen hingelt rebel. Kui miski(film, album, pilt, mis iganes) meeldib paljudele inimestele, siis see vajutab mu sees mingitele nuppudele, mille tõttu tekib mul vastumeelsus eelmainitud objekti suhtes. Ja siis tuleb pisike Susanna oma naeruga, mis lahustab mu viha kiiremini kui HF (ma olen bit of a chemistry nerd) lahustab rauda. Ma ei oska olla vihane pikemalt kui 2 minutit, kui Susanna on mu lähedal. Ja sellepärast ma Armastangi teda.

Umbes kuu aega tagasi pakuti mulle minu Unistust. Mulle pakuti võimalust Väga Hea Raha eest 7 kuud mööda Saksamaad ja Prantsusmaad tuuritada. See oli üks nendest Suurtest Unistustest.  Kui ma sain 18, siis ma unistasin, et ma tahaksin luua tantsukooli ja saada reklaamifirma disaineriks. Kui ma olin 25, siis olid mõlemad nendest unistest täitunud ja ühtlasi oli selgunud ka tõsiasi, et unistused on unistused, kuna nad on ilusamad kui reaalsus. Reaalsus virutas mulle jalaga munadesse ja pesapallikurikaga kolmnurka, tõestades, et elu kui selline, võib olla vahete-vahel üsna kole. Kui ma sain 25, olin ma arvamusel, et ma ei armasta enam kunagi. Ka armastas virutas mulle jalaga munadesse. Ja siis tuli Susanna. Inimene, kes tõestas, et Armastus kui selline, ei ole lihtsalt olemas vaid on ka väga ilus asi. Mõte, et ma pean jätma Susanna 7ks kuuks üksinda, lõhkus mind rohkem kui ükskõik milline muu mõte maailmas. Esimest korda elus lükkas Mikey omaenda huvid tahaplaanile ja käitus kellegi teise heaolu nimel. Sest tema heaolu on minu heaolu. Ma suunasin selle pakkumise edasi härrasele, kes oli seda palju rohkem väärt kui mina ja sain vastutasuks õnneliku (ehkki viimasel ajal väsinud) Susanna. Raha ei kaalu seda kunagi üle.

Ma võiksin siia kirjutada veel pikalt, miks ma arvan, et Susanna on Parim Inimene, kellega mu teed on kunagi ristunud, kuid ma usun, et igaüks minu 8st followerist (:D :D :D) on hetkeks aru saanud kui kõrgelt ma teda hindan, seega ma lähen ja võtan Susanna enda embusesse ja loodan, et järgmine kord kui ma siia kirjutada suvatsen ei ole aastal 2016 vaid märksa varem.

Pikkade pausidega, aga alati Teie,

-Mikey

PS: Emajõgi suubub Peipsi järve.

Friday, January 2, 2015

Tagasivaade.

Ma ei tea, tuli tunne, et peaks.

2014 oli sürr aasta. Põhjapanev mõneti. Aga ma ei haka siia mingit diipi teksti lükkama, vaid kirjutan lihtsalt punktidena lahti, et mis kajama jäi.

#Pettusin inimestes, kellele olin siiani vaadanud alt üles. Tuleb välja, et silmapaistva eduga (kusjuures, ma ei kasuta siin sõna silmapaistev mitte heas mõttes. See silmapaistev on pigem meeletu silma paistmine) kaasneb ka vbla tahtmatu üleolevus teiste suhtes. Veendumus, et olles ise edukas, ongi edu retsept lahti mõeldud ja kõik teised peaksid seda jälgima. Nope, ma sillutan ise ja omadel moodustel oma teed.

#Sain õppetunni, et muinasjutud oma peas jäävadki muinasjuttudeks. Tegelik elu kahjuks ei toimu seal peas, seega asjad ei saa olla nii, nagu ma meeletult tahaks. Õppetund sisaldas ka korraliku võõrutusravi. But I did it. Ehkki sa vahel liigutad end endiselt mu sees nagu väike okkaline kera. Aga see on juba see "aa, see" tunne.

#Leidsin, et kuigi head asjad tulevad tagasi, on nad tagasi tulles vaid varjud minevikust, millel olevikuga pole enam väga palju ühist. Ja kui olevik on nii eraldi viidud teedega, ei ole enam millestki väga rääkida, kui iseendast. Ja mulle tegelikult ei meeldi rääkida iseendast. Paraku ei tule seda hoovi ja kiike enam kunagi.

#Avastasin, et üksindus on mu suurim vaenlane ja parim sõber üheaegselt. Eks melanhoolses mõtiskelus on omad head küljed aga kuude kaupa tunda enda sees sametiselt pehmet üksindust, ei ole nii meeldiv, kui see romantiku peas lausena kõlab.

#Üllatusin, et tegelikult on maailmas alles ka väga toredaid ja ausaid inimesi veel, kes ilma igasugust omakasu soovimata teevad lihtsalt teistele inimestele head. Aitäh.

#Nentisin tõika, et ma võin ikka väga kergelt crushida ja sellega iseendale auke kaevata.

#Vihastasin end siniseks inimeste ignorantsuse, õeluse ja homofoobsuse pärast. Valisin poole. Pole siiani pidanud mõtlema, et äkki sai vale pool valitud.

#Seiklesin liigagi tihti väga keelatud radadel lai naeratus näol ja tuleviku pärast muretsemata.

#Võtsin kokku julguse ja sain teada, et ma vist kirjutan tõepoolest hästi.

#Kirjutasin. Palju. Ajasin paljudel karvad turri ja mõnedel võibolla näo naerule.

#Töötasin maailma kõige segasemate inimestega 9 päeva Soomes ja leidsin, et elu on päris "ihan"


Ja lõppude lõpuks leidsin õnne kohast, kust ma õnne ei otsinud. See õnn tungis esimesest minutist minu sisse ja täits mu juukseotstest jalataldadeni mõnusa kõditava soojusega, mida ma tunnen siiani igakord, kui ma sulle silma vaatan. Ma tõepoolest ei uskunud enam, et sellised asjad on päris. Ja et sellised asjad juhtuvad päris inimestega. Eriti veel minuga, kellest head asjad tundusid vahepeal ringiga mööda minevat. Nüüdseks olen ma aga juba mitu kuud saanud ärgata ja esimese asjana oma õnnele silma vaadata.

Rohkem pole praegu. See on selline tüüpiline minu postitus, et istud maha ja kirjutad. Ja siis vajutad enterit ja saadad teele,

Tervitan kõiki.


Mihkel. 2015.

Thursday, November 6, 2014

Kuidas olla Tallinlane.




   Tallinn on mitmeti kummaline linn. See on suur (orly?) ja tänu sellele suurusele, on siin võrratult geniaalseid ja idiootseid inimesi. Seega siin minu pooleteise aastaga kogunenud Hetked inimeste lolluse, geniaalsuse ja muidu veidrate momentidena. Üles kirjutatud punkt-punkti haaval, et ka teised inimesed saaksid näha mida (mitte) teha, et olla üks eeskujulik Tallinlane.

Tänaval käies:

-TRÜGI.

-Vaata maha.

-Eriti hea on, kui sul on kõrvaklapid, millega saab summutada müra ja peale selle kapuuts, et saaks summutada maailma

-Ära jumala eest naerata, inimesed äkki peavad sind sõbralikuks (loe: veidraks)

-Kui sa juhtud kellegile silma vaatama, siis kähku löö silmad maha ja teeskle, nagu see oleks eksitus.

-Tee suitsu. Kogu aeg. Igal pool. Kui väikesed lapsed on lähedal, pane kohe kaks tükki ette.

-Viska suitsukoni maha. Mida ülbema ja külmema näoga sa seda tehes oled, seda parem.

-Astu inimestele varbale ja ära vabanda. Eriti hea on, kui sa hoopis vaatad inimesele vihkamist tulvil pilguga otsa, sest see on ikkagi nende süü, et nad oma varba su jala alla panid.

-Jää vanalinna kõige kitsamatel tänavatel nelja sõbraga keset tänavat seisma ja ära lase inimesi mööda.

Poes:

-TRÜGI.

-Seisa järjekorras eelmisele inimesele nii lähedal, et sa saad ta lõhkisi juukseotsi näha

-Käitu teenindava personaliga võimalikult ebaviisakalt, sest nemad saavad palka selle eest, et sinu sitast iseloomu taluda

-Seisa oma poekäruga kitsastes vahekäikudes. Veel parem, jäta poekäru vahekäiku ja ise uita sihitult riiulite vahel ringi. Kui keegi su poekäru liigutab, siis vihasta ennast siniseks ja mine karju selle inimese peale.

-Kui mõni toode on otsas, siis otsi teenindaja ja lõuga ta peale 5 minutit, sest see ongi ju tema süü, et viimane pakk sinu lemmikpiima on ära ostetud. Teisi valikuid isegi ära kaalu. Sinu maitsed ja eelistused on alati kõige tähtsamad.

-Räägi kõva häälega üle poe tähtsates arvetest, summadest ja kasumiprotsendist, sest kõiki huvitab, palju sa teenid.

-Räägi kõva häälega oma sõbrannaga telefoni otsas, sellest, kuidas Karin on paks, Juta on lits ja Oskar täiega lollakas ja nõme mees. Siis helista Oskarile ja kutsu ta õhtust sööma, sest keegi pole sind varem niimoodi kohelnud.

-Peida oma partner-/säästu-/kliendikaart kõige sügavamasse kohta, kuhu on võimalik ja siis otsi seda  maksmisel 10 minutit.

-Lehvita makstes 50€ rahatähtedega ja kurda, kuidas sul ei ole peenemat raha, sest see lihtsalt ei ole sinu jaoks raha.

-Kui sa oled töötaja siis:
*ära vaata inimestele silma
*ära naerata
*ära ole abivalmis

Ühistranspordis:

-TRÜGI.

-Haise.

-Kui sa juhtud olema vene rahvusest, siis kuula täiel häälel telefonist muusikat.

-Kui sa juhtud olema naissoost, siis räägi oma sõbrannadega võimalikult kõvasti. Äkki nad ei kuule.

-Kui sa lähed peole, siis troll ongi kõige parem koht, kus kiirelt soojendust teha.

-Kui sa lähed trenni, siis paki kaasa kõige suurem spordikott, mis sul on ja siis mine kõige rohkem täis trolli peale. Eriti hea on, kui sul on veel 3 sõpra sama suurte kottidega.

-Kui sa oled +65 siis ära jumala eest ennast pese, kui sa ühistranspordiga sõitma lähed. Liigu peatuses, siis kui troll tuleb, võimalikult aeglaselt ja trolli uste avanedes muutu ootamatult ninjaks ja torma nagu kurjast vaimust vaevatu esimese vaba istme poole.

-Räägi valjul häälel teistest kaasreisjatest.

-Oma nina, mis tekitaks Matti Nüganenil isu suuskade järele tormata, hingeõhku, mis tapaks majas ja aias nagu Raid ja sulevesti, mis oli aastal 95 kindlasti väga popp. Löö teistele külge ja ignoreeri igasuguseid palveid lahkuda

-Seleta võhivõõrastele reisijatele, et Edgar on parim asi, mis siin riigis juhtunud on.

-Söö sihvkasid ja sülita koori nii kaugele kui võimalik. Istmeread on hea moodus, kuidas kaugust mõõta.

-Karju teiste reisjate peale, et nende  kõrvaklappidest tulev muusika on liiga vali.

Liikluses:

-TRÜGI.

-Ära unusta, et mida suurem sõiduk, seda rohkem õigus sul on.

-Kiirusepiirangud on nõrkadele

-Liiklusmärgid on idiootidele

-Sõida teisele autole võimalikult lähedale ja siis karju, vehi kätega ja anna muidu mõista, et teises autos olev inimene on konkreetne debiilik

-Kui sa näed jalakäijat, kelle kõrval on veelomp - see on just sinu võimalus!

-Ignoreeri fakti, et liikluses on ka teisi inimesi. Ei ole. Ainult sina.

-Kui sa oled trolli/trammi/bussijuht, siis keera peatuses väljudes tuimalt ette igaühele.


Väljas käies:

-Ole võimalikult vaikne ja omaette hoidev kuni 4nda joogini

-Kui sa ei räägi riigikeelt, siis küsi, kas teised seda oskavad ja olenemata vastusest räägi oma elulugu ära.

-Ära unusta, et teised, eriti võõrad, inimesed tahavad täiega teada, kuidas su nädal on möödunud ja miks su naine lits on.

-Kui sa näed klubis tantsijaid, kes päriselt ka tantsida oskavad, siis demonsteeri oma oskusi võimalikult pikalt neile.

-Aja oma jook ümber ja siis süüdista kõrvalseisjat.

-Kui sa oled naine siis:
*nõua, et mehed sulle jooke ostaksid
*kritiseeri teisi naisi valju häälega suitsunurgas
*aja tantsupõrandal kõik mehed kiima ja ära tee neist rohkem välja
*lase oma maailma sügavaimas friendzone-is vaevleval sõbral kanda oma käekotti, suitsupakki jms

-Kui sa oled mees siis:
*Lange suvalistele inimestele purjus peaga kaela ja räägi neile, kuidas sa raudselt neid eelmisel nädalal levika ees nägid
*Otsi põhjust tüli norida. Mida absurdsem põhjus, seda parem. Näiteks teiste inimeste kingapaela värv on äärmiselt oluline detail, mille pealt põhimõttelisi vaidlusi üles kiskuda.
*Sebi iga kena naist, fakit, sebi IGA naist. Naiste kaaslased ei ole takistuseks. Sa oled ikkagi riu-kiu tempo trennis käinud.
*Joo kõige kangemaid kokteile, sest sa oled ikkagi Mees.
*Kui keegi sinu poole korraks vaatab, mine ja küsi, et kas on mingi probleem vää?
*Vetsus räägi mitut eite sa juba nussinud oled ja mitu eite veel nussida kavatsed.

-Ära unusta, et äärte peal olevad suitsupakid on avalikuks kasutamiseks mõeldud.

-Räägi kõigile oma uuest äriprojektist mis veel ei ole käima läinud aga kohe-kohe tulevad suured summad. Siis küsi, ega keegi ei saaks ühte õllet sulle teha.

-Plõksi turvamehega.

-Käi kümnes kohas ja räägi igal pool, kui sitt seal on ja et eelmises kohas oli ikka palju parem.


Üldiselt:

-Ole ülbe aga väida, et sa oled lihtsalt enesekindel.

-Ole munn aga väida, et sa oled lihtsalt aus.

-Ole homofoob.

-Ole üleolev.

-Ole rumal, sest nobody likes a showoff.



NB! Kõik ülal kirjeldatud näited on minu isiklikud arvamused. Tallinnas on ka VÄGA PALJU väga toredaid inimesi. Kahjuks on suurem osa neist peidus.



Tuesday, October 28, 2014

Loose ends.


I find it magnificent how beautiful, loose ends find each other in the world if one only waits with decent patience.

-J.D.Salinger

Ma leidsin ta. 
Selle inimese, kes võtab kõik mured ära ja asendab need millegi sooja pehme ja mõnusaga. Ja ma ei suuda siis ju teha midagi muud, kui naeratada. Ja naerda. Oi, kuidas mulle meeldib temaga koos naerda. Ja teda naerma ajada, sest tal on maailma kõige nunnum naer.

Ja iga kord, kui ma teda näen, tahaks ma ta ümbritseda lillede ja liblikate ja pilvede ja kõige muuga, millega sellised inimesed, nagu tema, peaksidki kogu aeg ümbritsetud olema. Ma ei saa tervet maailma muuta helgemaks kohaks, aga ma saan tema maailma muuta helgemaks. See paneb mind toimima hoopis teisiti.

 Ja see ongi best part about her. Ta teeb küünilisest, tihti tujukast ja torisevast Mikey'st rõõmsa ja rahuloleva Mikey, kes arvab, et terve maailm on imeilusaid inimesi ja asju täis.

Nüüd ma olen tõesti finally happy vist. :)

yours truly,

M.



Jaa, ma tean, eriti cheesy, aga viimasest korrast, kui mul oli tõega põhjust cheesy olla, on möödas eriti palju aega, seega las ma olen ka nüüd romantiline tobu veidi aega :)


Friday, October 24, 2014

UPDATE:

Pole hetkel kirjahoos seega lühidalt:

*Sus. on võrratu inimene.

*Ma kohtun täna õhtul Kaur Kenderiga.

Mis ise? 



Wednesday, October 22, 2014

Naeratage!

Elu on võrratult kummaline viimasel ajal.
Ehkki kõik ümbritsev alates ilmast ja lõpetades tujudega on pahatihti meeletult hall ja depressiivne, on minus vahepeal tärganud mingi Rõõm, mis ootamatutel hetkedel sisse kickib. Mis siis, et tujud kõiguvad nagu 30ndatel ehitatud puust ameerika mäed. See rõõm annab mulle jõu, et ikka veel naeratada ja sirge seljaga vaadata silma ükskõik millisele raskusele, mida sellel elul mulle pakkuda on.

Inimesed, ärge muretsege mõttetute asjade pärast. Pole mõtet muretseda, et kus see riik on 10 aasta pärast. Või et kiirusepiirangud teedel on liiga suured. Või et üle pea lendavad lennukid meid mürgitavad. Lamp ju. Muretsege parem ümberringi olevate inimeste pärast, kes ei naerata. Iga inimene peaks korra päevas võhivõõrale silma vaatama ja naeratama. Muudaks küll, ma usun.

 It's funny, how life works sometimes.
Tead seda hetke, kus sa kruvid täiesti tuima pilguga facebooki seina alla. Vaatad kassi- koera- kaamli- ja beebipilte. Mõtled, et tegelt peaks asjalik olema...
ja siis järsku tekib selle pisikese maakera kohale veel pisem punast värvi number 1. Ja sa klikid sellel. Osaliselt uudishimust aga rohkem ikkagi selleks, et see häiriv pisidetail oma silmanurgast ära saada. Seal ei ole ju nagunii midagi erilist, mingi laik mingile postitusele. juhei.

Seekord ei olnud nii. Või noh. Oli. Aga selle laigi kõrval oli pilt silmapaarist, mis mind lummas. Ma ei tea miks. Kunagi ei tea. Lihtsalt...mõjus. Seega ma läksin uurima, et kellega tegu'n'shit. Ja leidsin selle inimese (neiu) blogi. Ja lugesin. Ja lugesin. Ja lugesin. Ja mõtlesin tõsiselt, et vau, milline inimene.

Näide:

Tänane päev märgib minu Tallinna elus peatükki, mil ma registreerisin ennast raamatukogus lugejaks. Olin seda hetke juba päris kaua oodanud ning tänane poolik tööpäev pakkus mulle selleks ideaalse võimaluse. Ja kui ma siis tund aega hiljem oma üheteistkümne raamatuga raamatukogust välja astusin, oli päris Matilda olla. Uus pisike lugeja suures raamatute maailmas + üks väike käru oleks raamatute vedamiseks ära kulunud küll. Kuid õnneks suutsin range enesedistsipliiniga hoida teoste arvu piiratud. Kui oleksin võtnud kõik, mille juures mõtlesin: "Oh, laenutaks selle ka!", siis oleks minu kodutee märksa keerulisemaks osutunud. Nüüd suplen ilukirjanduse, matemaatika, keemia ja füüsika lehekülgedes.
- S.Oja


NII cool! Ma mäletan, kuidas ma ise läksin ükskord koolist poppi tehes rahvuisraamatukogusse. (elektromehhaanika alused 7 tundi - no thanks. Tegelt aine oli huvitav, lihtsalt õpetaja oli tegelane, kes oleks võinud elektri leiutamisest rääkida sõnadega "Ma mäletan..." Kaasa ei aidanud ka fakt, et lauseehitus oli stiilis "Majadel on vaja katuseid, sest et igal kevadel läheb muru jälle roheliseks ja kartulid. Õpi siis nii.) Ma eksisin selle maja riiulite vahele nii lootusetult ära. Tundsin end, nagu Indiana Jones, kui ma kõndisin nende riiulite vahel, tundes, et info ükskõik mille kohta on siinsamas käeulatuses. + neil on ÜÜRATU muusikakollektsioon. Ja suitsetamistuba. Mida veel tahta...

Mulle meeldivad inimesed. Mulle nii väga meeldivad inimesed. Oma väikeste veidrate kiiksude ja "ohmygod, ma saan täpselt aru, mida ta mõtleb" hetkedega.

Tegelt mulle meeldib elu ka.


Naeratage!

M.



Monday, October 6, 2014

Sulle, kes sa käisid Toompeal.

Seisan paigal ja jälgin seda halli linna
ja hüsteeriliselt ringi tõmblevat rahvast
hingan sügavalt heitgaasi ninna
ja pahatihti läheb lihtsalt süda pahaks.
-Lord. 



  See siin on sulle, kes sa eile Toompeal käisid SAPTKi korraldatud üritusel ja arvad, et sa tegid seal õiget asja. Arvatavasti jõudsid pärast koju, rind uhkusest pakatamas ja tundsid naudingut, sellest, et sa oled andnud oma Panuse. 

Aga millesse? 

Sellesse, et nüüd võib-olla ei võeta kooseluseadust vastu? Sellesse, et sa said näidata maailmale, et sinu arvates on homod haiged inimesed? Sellesse, et sa seisid "enamuse" eesti rahva huvide eest? Sellesse, et su lastele ei räägita koolis homodest? 

MILLESSE? Ütle mulle. 

Sellesse, et Eestil on nüüd helgem tulevik? Kas sa, kallis inimene, üldse mõtled ka? Mismoodi selle seaduse mitte vastuvõtmine su tuleviku nüüd helgemaks tegi? Sa oled arvatavasti ise pereinimene, õnnelikult abielus ja kasvatad rõõmsalt lapsi. Sul ei ole vaja seda seadust ju. Sa isegi tegelikult ei teaks sellest seadusest mitte midagi kui ei oleks Varrot ja tema Arvamusi.

Sa räägid, kuidas traditsiooniline pere on Ema ja Isa + lapsed. Suht sitt lugu, mina ei ole traditsioonilisest perest pärit seega äkki peaks mind ka vihkama? (Sa arvatavasti vihkadki)
Sa räägid, kuidas keegi ei küsi laste käest, mitut ema/isa nad tahavad. Aga minu käest ka ei küsitud, et kas ma tahan endale ainult ema. Ma ei leia, et ma peaks nüüd minema ja mingite plakatitega kuskil lõugama. Fakt on see, et enamasti keegi ei küsigi laste käest selliseid asju. Sa enda lastest küsisid, kas nad tahavad endale ignorantidest vanemaid? Vaevalt. 

Sa räägid, et sa seisad "enamuse Eesti inimeste" huvide eest. Sitta sa seisad. Mitme inimese käest sa küsisid, et kas nad üldse tahavad, et keegi nende huvide eest seisaks? Minu käest pole keegi küsinud, et kas poolt v vastu. Üks TNS Emori 1000 pealise valimiga küsitlus ja nüüd on järsku "enamus" eestlasi seaduse vastu? On väikesed valed, suured valed ja statistika. See statistiline protsent,  mis selle küsitlusest selgus, ei näita mitte sittagi. Ma usun, et selle küsitluse kordamisel muutuksid protsendid tunduvalt. 

Ja siis sa räägid, et sa ei taha, et su koolis hakatakse lapsele rääkima "homoseksuaalsest eluviisist kui igati tervest ja normaalsest eneseteostuse vormist" (Varro väljendas kolmeraudses sellist muret) Sorry, aga kui sinu jaoks seksuaalelu on "eneseteostuse vorm" siis on sul endal mingi mure. Või sa töötad hoorana. Pealegi miks peaks lastele koolides/lasteaedades rääkima kuidas homod seksivad? Mis koolis sul lapsed käivad?
See, kui lastele räägitakse, et maailmas on olemas hetero-, bi- ja homoseksuaalsed inimesed ei ole propaganda, vaid lihtsalt tõde. Lepi sellega. See ei ole nii, et nüüd ei võeta seadust vastu ja kõik homod mõtlevad, et ah, tühja kah, teen lapsi parem.
Ja veel see, et kooseluseadus on ainult "esimene samm" pikas jadas, mille lõpptulemus oleks homoabielud. Kust sa võtad selle info? Kuna teistes maades tehti ka? Me ei ole need maad, sul ei ole mitte mingit tõestust sellele, et selline asi plaanis on. Aga sa raiud. Julmalt raiud koos sadade omasugustega, et nüüd hakkavad homod abielluma ja kõik läheb tuksi. Või et abielu point on lapsi saada? Ja et kuna samasoolised paarid neid ei saa, siis neil pole justkui õigust selleks?
Ma võibolla olen millestki valesti aru saanud, aga minu teada inimesed abielluvad, kuna nad armastavad teineteist. Ja see, et samasoolised paarid lapsi ei saa, peaks sind ju rõõmustama, kuna järelikult sealt neid rohkem ei tule.

Sa räägid räigest homopropagandast. Kus pagan sa seda propagandat näed? Ükski homo ei käi oma sõpradele rääkimas, et ayea, eriti šeff on homo olla, hakake ka. Iga inimene saab ise aru, kes talle meeldib ja kes mitte. Või propaganda on filmi näitamine, kus peategelased on homod? Päris karm värk, sõrmuste isanda Gandalf on ka homo, bännime filmi ära? How I met your mother-i Barney on samuti homo - nüüd on sitt sari järsku? Just sinusuguste inimeste jaoks saidki need erinevus rikastab plakatid tehtud. Et saa aru, et inimene on inimene ja sul ei ole mitte mingit faking õigust talle ütlema minna, et nii ei tohi või ei saa.
Ja kui igalpool käib räige "homopropaganda" siis mis asi see on, mida te teete?

Ja palun, seleta mulle, mis võit see sulle siis on, kui see seadus läbi ei lähe? Saad uhkusega vastu rinda taguda, et ma aitasin päästa meie maa? Mille käest? Homode? Palju õnne.

See maa vajaks päästmist.
See maja vajaks päästmist, selliste inimeste eest, nagu sina.